Risttee ja kohtumine peateega, ristumine peateega
Kuidas Idée fixe tekib inimene ei tea, kuid võib end maanias aeg-ajalt ära tunda, sellest mõjutatuna. Võib olla, et ta on teadlik oma tegemistest, kuid ei tea kuidas sellest väljuda, sest enamasti pole teada mida siis edasi teha. Väsimuses, tüdimuses on raske ise selgust leida, enne ristteele sattumist. See võib ennem veel unenägudest painama jääda. Aga ristee kohale jõutakse kindlasti. Ja siis pole enam aega tagasi ega ümber vaadata – ollakse vastamisi. Mitte üksnes segaste mõttetega vaid juba vastamisi kellegagi, kes ees seisab. Võib olla sa oled ise läinud ristteele, et valida, kuid see hetk on sama. Teadlikult minnes on kohtumisel sinu valik.
Otsustavaks võib nii saada ka ainult vastuseks kuuldud ühe sõna intonatsioon, varjund. Kohe tervituseks öeldus.
Silmavaade, valguslaik, üks ainus hetk ja rahu, ja selline vabanemine on juba rahuldus, mida võib rahulduse sisuks pidadagi.
Segadus on lõppenud ja edasises pole enam kahtluseid aga on aimatav ka selle kogu raskus. Mis nüüd täielikult puudub.
Seda sõna ei saa matkida naljana, see on läbikukkumine, mis pole iroonia ega eneseiroonia, mõistmine ja selle kättesaamatuse mõistmine. Tabamatus, kokkuvõte ja tagasipöördumine segadusse. Tunnistamine, mitte oma tee leidmine, ja jälle oma tee leidmine enese otsimises. Vastandlikult, lõpplikult, Risttee voolus.
1988
