Kui põlvkonnaks pidada kakskümmend aastat inimese elust, nagu see aeg on, sünnipäevast arvates tagasi vaadates ja kuuekümnesena, siis need kolm aegkonda on sedavõrd erinevad, kuid ka eluliselt korduvad, ja nii tunneb inimene end kõigis neis aastates ära ikka samana olendina. Olnule nii vaadates ei ole esimesena mõtluses kirgliku või ebaõnnestumisi kohe kajamas. Esimesena on rahu. Kolm rahu. Nii tunnen ka neid kirjutamise hetki, kiretuna ja edasi liikudes – järgmises ringis liikudes –, ebaõnnestumisi nägemata. Kuigi musta üksi olemist on neetult palju olnud ja neid lugusid on elus ikka ülekaalus, pole must enam kogu must ja elu on tõe poolest elamist väärt olnud ja on. Nii on ka järgnevad lood kirjutatud kogu reaalsuses, paratamatult. Teades, et tee saab käidud tahtes või tahtmatult ja hoolimata arvamustest selle kohta, varem või hiljem on see üsnagi mõistetav ja järgnevas on see ka nii kirjas. Ja aus olles püüdsin need lood juba kümme aastat tagasi kirjutada, kuid läks teisiti ja teen seda nüüd siin. Ka neile sõpradele keda ma kunagi silmast-silma kohanud ei ole, kuid kes on samasugused hingelised ja veel enam, ja kelle abiga on ammused ajad nüüd tänulikult uue valguse saanud.
ISBN 978-9916-9942-3-8
Vahel esitan luuletuse salmi kohta küsimusi. Kui küsimusi saab palju on hea luuletus. Küsimused iga vaate peale ja luuletus hakkab rääkima. Nii on see ka siin vihikus.
Eesti-saksa kakskeelne
Luulekiri, 2024
ISBN 978-9916-9942–4-5
Keegi teine, 2024
ISBN 978-9916-9942–5-2
Mis on hing, annab käesolev raamat aimu, jättes sőnale tähenduslike mőistete valdkondi, millest peamisena on vaatluse all teave, sellest arusaamise ja teabeedastamise viisid. Hing on siin mh liikumapaneva jőu tähenduses ja need mőttemängud on kirja saanud üsnagi pőhjaliku analüüsi tulemusel. Keskendudes paljude budismi koolkondade őpetustele, sh ka vanimatele őpetustele nagu tiibeti Bön, ehk sealne maausk, ja sellega seoses vadžrajana őpetus. Kuid need őpetused on pigem meelte-, kui hingekesksed seletused, ja nii on siin lähtutud meie muistsete pőhjarahvaste hingestatud ilmavaatest, mis on kokkuvőtvalt eeltööna kirjas raamatus – Ilmakiri, millele on eelpool juba viidatud. Teema käsitlusele sissejuhatus on veel raamatutes Tavama – ISBN 978-9916-9732-9-5, Ao – ISBN 978-9916-9742-0-7 ja Luulekiri – ISBN 978-9916-9942-4-5. ‘Keegi teine‘ e Tavaja on siin tutvustatud, kui meie müstilisim olend. Kellest pole varem kirjutatud, kui siis ainult mainimisi nagu Ilmakirjas. Teabi!
978-9916-9942–6-9
Luuletused, aforismid, lühilood, akvarellid
Vasksisalik, 2025
Vasksisalik” on tiibeti-eesti kakskeelne raamat, kus on tiibeti meesluuletajate luule, mis annab ülevaate tänapäeva tiibetlaste mõtteloost. Varem pole Tiibeti mõttelugu eesti keelde tõlgitud. Olgu siin paar luuletust näiteks, mis avavad luuletajate mõttemaailma:
Isegi kui tarkuse mõõk on terav,
Kui hoolsus on kadunud, on hobune läinud.
Isegi kui sisenete teadmiste lahinguväljale,
Tarkade pealinna ei saa vallutada.
See on sama, mis inimese keha.
Teenete kogumine on erinev.
Koht, kus ööbida, koht, kus süüa, koht, kus juua …
See on nende endi saatus.
Kaks kuldkala, kollast kuldkala ja kaks musta mudakala.
See on sama, mis kala püüdmine.
Kollane kuldkala elab lootosetiigis.
Must muda kubises mudas.
Lood, 2026
Südamlikud lühilood autori elust ja valimik tõlkeluuletusi sh 6 Milarepa laulu. Olgu siin üks lühilugu:
Pühapäev
Kui ma veel keskeas olin ja olin hea palgatööline, oli
meil kombeks kevadeti ja suvel, mitte puhkuse ajal,
komme nädalalõppudel mereääres rannal pikniku pida-
da, nautida kevadist või varasuvist ilma ja maitsta kaa-
savõetud pirukaid ja juua teed. Vaatasime ilma ja tegi-
me ilmast ja üksteisest fotosid. Pidasime vestlust. Siis
olid lapsed veel kolm-neli ja aastane (Kadri sündis hil-
jem, mõne aasta pärast). Kui piknik peetud sai sõitsin
vahel poodidesse oste tegema. Vaatasin raamatuid ja
CD -plaate. Vahest võtsin vanema tüdruku ka kaasa.
Koju tulles vaatasime telekaekraanil tehtud fotosid ja
kui plaat oli ostetud kuulasime, pilte vaadates muu-
sikat. Nii veetsime nädalavahetust ja need piknikupäe-
vad olid enamasti pühapäevad. Kord pühapäeval, oli
soe suvealguse päev, kui Riina soovis kaubamaja koos
külastada. Ema valis talle hoolikalt puuvilase tennise-
kleidi ja valge pitskübara, käekott oli üleõla paelaga
risti puusal. See oli tõesti ilus varustus ja teda oli hea
vaadata – kolmeaastane, nagu ta oli. Avasin talle taga-
ukse ja nüüd istus ta diagonaalis, autoakna kõrval ja
vaatas jumalikusrahus välja. Ma valisin sõidukiiruse nii,
et kordagi ei pidanud valgusfooride taga peatuma ja
sõitsin nii sujuvalt kui auto sõitis. Sõitsime Stockmanni
kaubamajja. Vaatasime kaubariiulite vahel omale sobi-
vat, lihtsalt vaatasime, sest meil oli tõesti kõik juba
olemas. Siis sõitsime jälle treppidega järgmistele korr-
ustele, kui jätsin teda ka üksi riiulite ette ja jalutasin
edasi. Mõne aja möödudes läksin teda vaatama. Riina
seisis kassa juures ja küsis müüjalt, huvitava intonat-
siooniga –„Kus issi on?“. Müüja vastas sama rahulikult,
et näe tuleb sealt. See pühapäev on mulle nii meelde
jäänud, kui siin nüüd kirjutan.
Li Bo, 2026
Li Bo luulet on varem avaldatud Loomingu Raamatukogus 1985 “Täiskuutaeva all”. Selles kogumikus on u 40 luuletust Jaan Kaplintski tõlget. Siin raamatus on sadakond luuletust ja nendest on valdav osa eesti keeles esmatrükina.
Olgu siin luulenäiteks kolm luuletust:
Dialoog mägedes
Miks ma elan nendes rohelistes mägedes?
Ma naeratan, aga ei vasta, mu süda on rahus.
Virsikuõied hõljuvad voolaval veel, kaovad kaugusesse.
Selle inimliku maailma sees on veel teistsugune maailm.
Li Ning salajases kodus
Vaikses elus mändide all on linnulaul harv,
Valged pilved hõljuvad ümber mäetippude.
Tee lõhna täidab toa ja meel on rahus,
Raamat laual ja öölamp õrnalt süttinud.
Maailma tühisus on mahakantav,
Selge tuul ja hele kuu juhivad mind.
Laul jõel
Tuul puhub, jõevesi muutub sinisena roheliseks,
üksik puri peegeldab loojuvat päikest.
Kalurid laulavad oma õhtulaule,
aga kuhu nad tagasi tulevad?
Üksik puri kaob kaugusesse.
Saateks
Li Bo (李白, 701–762 ka Li Bai) oli hiina luuletaja Tangi dünastia ajal, koos Du Fu ja Wang Wei’ga üks tuntumatest luuletajatest. Teda nimetatakse tihti hiina luuletajate seas kõige märkimisväärsemaks. Säilinud on umbes tuhat talle omistatud luuletust. Ta sündis Kesk-Aasias, võimalik, et Siiditeele jäävas Suiye linnas, mis tänapäeval on paik Kõrgõstanis. Kui ta oli nelja-aastane, kolis perekond Chengdu lähedale. Noor Li Bo luges palju ning oli osav mõõgavõitleja. Umbes 725. aastal lahkus ta mööda Jangtse jõge oma kodukohast. Teda peetakse Hiina kirjanduse üheks suurimaks romantiliseks luuletajaks. Tema luuletaja hüüdnimi oli ka eluajal „Luulehaldjas” (hiina k Shīxiān), mis viitab tema vabale ja kujutlusvõimsale stiilile. Luuleteemad: loodus, sõprus, üksindus, rändamine, kuu, mäed ja sageli ka vein. Stiil: kerge, voolav, kujundirohke ja tugevalt taoistlike mõjudega. Li Bai rändas palju mööda Hiinat ning tema elu oli seotud ka keiserliku õukonnaga Xuanzong ajal. Miks ta on tähtis? Ta viis klassikalise hiina luule uuele kujundlikule ja emotsionaalsele tasemele. Tema looming on mõjutanud sajandeid Hiina ja Jaapani kirjandust. Ta on üks Hiina luule suurkujusid. Legendi järgi uppus ta, kui püüdis joobnuna paadist kuu peegeldust vees kallistada – kuigi see on pigem romantiline müüt kui ajalooline fakt. Siin vihikus on temalt sadakond tuntud ja vähem tuntud luuletust.
Wang Wei, 2026
Wang Wei luuletusi on eesti keelde varasemalt tõlgitud harva, mõni üksik luuletus. Siin raamatus on 84 tõlkeluuletust. Raamatus on veel 10 akvarelli-ilustratsiooni. Olgu siin esmaseks tutvustuseks mõned tõlked:
Tee luuletused
Sa tuled minu kodulinnast
Kodulinna asjad, mida te kõik peaksite teadma
Koidikul tule siidise akna ette
Kas ploomiõite ilmumiseks on liiga külm?
Weichengi laul
Hommikune vihm Weichengis niisutab kerget tolmu
Külalistemaja on roheline värskete pajulehtedega
Soovitan teil juua veel üks tass veini
Yangguani kuru taga pole vanu sõpru.
Kevad maal
Tuvid kurgutavad katusel
Aprikoosiõied valged küla serval
Kirves käes, langetan kaugel puid
Kõblas õlal, otsin allika allikat
Pääsukesed naasevad, tundes ära oma vanad pesad
Vanad sõbrad vaatavad uut kalendrit
Äkki kõhklen ma joomise suhtes,
Melanhooliast tulvil rändur lahkub.
Magnoolia salus
Sügismäed koguvad viimaseid päikesekiiri
Linnud ajavad oma kaaslasi taga
Värvilised toonid on selgelt nähtavad
Õhtuudul pole kindlat elupaika
Saateks
Wang Wei (王维, u 699–761) oli Hiina Tangi dünastia
ajast üks silmapaistvamaid luuletajaid, maalikunstnik-
ke ja muusikuid. Teda peetakse üheks Hiina klassikali-
se looduse- ja meditatsioonilüürika suurkujuks. Elu ja
taust: Sündis jõukasse perekonda tänapäeva Shanxi
provintsis. Sooritas noorelt riigiametniku eksamid ja
töötas õukonnas ametnikuna. An Lushani mässu (755–
763) ajal sattus poliitilistesse raskustesse, kuid jätkas
hiljem teenistust. Oli sügavalt mõjutatud chan–budis-
mist, mis kujundas tema maailmavaadet ja loomingut.
Wang Wei luule on tuntud: vaikse, rahuliku ja medita-
tiivse tooni poolest, looduspildid nagu mäed, jõed,
bambus, udu kasutamine, lihtne, kuid sügav väljendus-
laad. Teda nimetatakse ka “luuletajast maalijaks”, sest
tema värsid loovad väga visuaalseid maastikke. Maa-
likunstis peetakse teda Hiina üheks maastikumaali
(shan shui ) varajaseks meistriks. Talle omistatakse nn
„tindipesu” (ink wash) stiili arendamine. Kahjuks pole
tema originaalteoseid säilinud, olemas on hilisemad
koopiad ja temast inspireeritud tööd. Wang Wei oli ka
osav muusik, eriti qin’i (traditsiooniline keelpill) män-
gija. Ta oli üks “Tangi kuldajastu” suurest kolmest luu-
letajast, koos Li Bo ja Du Fu’ga. Tema looming ühen-
dab luule, maalikunsti ja mõtluse. Tema stiil mõjutas
sajandeid Hiina ja ka Jaapani zen -kultuuri. Siin raama-
tus on traditsioonilisest hiina keelest tõlgitud 84 luule-
tust. Tõlge on sõnasõnaline otsetõlge, mis annab just-
kui piirjooned ja chan -meelsuse lugejale avatuna.
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
.jpeg)
